Thursday, May 30, 2013

Fotod Oru lossist ja pargist

 Fotod Jelissejevi ajast

Olgugi, et teadaolevalt toimus Oru lossi õnnistamine juba 1899. aastal, siis sellelt pildilt on näha, et 1902. aastal ehitustegevus veel käis.
Vaade Oru lossile kiriku tornist.
Vaade Oru lossile üle Pühajõe 20. saj. alguses
Viljapuuaed ja taga paistab osa maneežist.
Lossi kõrval asus maneež 30 hobusele. Maneeži kõrval oli 2-korruseline 25 korteriga teenijate elamu. Majas asus ka kool lossi teenijate lastele.
Vaade maneežile
Vaade maneežile
Keskmine sild Pühajõel 20. saj. alguses
Vaade Oru lossile Pühajõe äärest 20. saj. alguses. Terrasse ja paleed kandva panga ette oli rajatud tugimüür.
Vaade Oru lossile möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Vasakul tänaseni säilinud palsampaplite allee.
Vaade Oru lossile üle Pühajõe.
Vaade Oru lossile Lipumäelt.
Oru lossi terrass.

Vaade Oru lossile põhjapoolt.
Oru lossi talveaed, kus kasvatati erinevaid eksootilisi taimi.
Vaade Oru lossile üle Pühajõe






 















 





 



 

Allikakoobas enne tugimüüride ehitust.
Postkaart Orult
Õigeusu kirik Oru lossi juures. Valmis lossiga ühel ajal. 16. augustil 1899.a. pühitseti see kreeka õigeusu piiskopi Agahwangeli ja 8 preestri poolt sisse.
President Pätsi tulekul Orule otsustati Jelissejevi ehitatud kirik lammutada. 1936.a. seda tehtigi ja kiriku sisustus ja altar viidi 1938.a. ehitatud Kohtla-Järve vene õigeusu kirikusse.


  

Lossipargi plaan. Lossi projekt oli tellitud tolleaegselt tuntumalt arhitektilt Gavril Baranovskilt. 90 ha suuruse pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor Georg Kuphaldt.



 Fotod Eesti Vabariigi ajast

Lossi renoveerimistööd 1935.a.
Nõiametsa paviljoni ehitamine.
Aerofoto lossist ja lossiaiast 20. sajandi kolmekümnendate aastate lõpus.



















 




Vaade Oru lossile Lipumäelt.
Foto C. Sarap 1936.




 





 

 
Vaade roosiaiast.
Terrassid peale renoveerimist.
Vaade roosiaiale lossi tornist.
Maneež
Lossi teenijatemaja, Pätsi ajal lossi kasarmu.
Kasarmuhoone põhja külg. Alates 1957. aastast on see maja osa Toila koolist.
Kasarmu
Vaade maneežile ja lossile kasarmu tornist.
Kasarmu kõrval asus lossi majandusaed koos kasvuhoonetega, kuhu kolmekümnendatel aastatel ehitati ka aednike maja.
Saun ja pesula. Esiplaanil euroameerika pappel, mis hiljem võeti looduskaitse alla. Pappel hävis 2010.a. tormis.
Kolmekümnendatel aastatel ehitati parki, pärna-allee äärde, lossi komandandile maja.
Komandandi maja projekti autor oli Roman Koolmar. Hoone oli 2-korruseline, esifassaadi nurgad olid rajatud kumeratena. Hoone all asusid suured keldriruumid, kus olid ka garaažid autodele.
Taganevad punaarmeelased süütasid hoone 1941.a. 13. septembril põlema. Järgi jäi vaid kõrge korstnavare. Nõukogude ajal varemed korrastati, säilinud on veidi kaarjat vundamenti, millel plaaditükkidest laotud pind.
Tänasel päeval on sellele kohale rajatud püsilillepeenar
Oru kodumajanduskool toilas. Kool avati 1938. aastal. Rahvasuus kutsuti seda ka "pruutide kooliks". Saksa okupatsiooni ajal oli selles majas sõjaväe puhkekodu ja haigla. Taganevad sakslased lasksid maja õhku.
Osa lossiaia plaanist kolmekümnendatel aastatel.
Antiikskulptuuri "Kolm graatsiat" koopia. Praegu asub see skulptuur roosiaias, endise talveaia vundamendi ees ja on koopia koopiast.
Bassein Aphrodite skulptuuriga Oru lossi terrassil.
Apollo kuju lossiterrasil
Kiviktaimla Hõbeallikast allapoole
Kiviktaimla
Hõbeallika koobas enne II Maailmasõda.
Foto C. Sarap 1939.a.
Hõbeallika koobas
Oru lossi ja pargi töötajad 1936-37. aastatel.
Toila pritsimehed Oru lossi vett vedamas 11. augustil 1936.a.
Oru pargi kivi.
See on tõenäoliselt viimasel jääajal mandrijää poolt Soome kaljusest pinnasest meile kantud kivirahn. Ümbermõõtu on sellel hiiglasel 26 m.
Kivisse on raiutud tekst: "Selle pargi ja tee rajasid Maria ja Grigori Jelissejev 1901. aastal."
Oru pargi peavärav rajati 1935. aastal. H. Halliste loodud karude skulptuurid paigaldati 1939. aastal.


1938. aasta suvel lossiaias.
1938. aasta suvel lossiaias.
Aleksander Raukas Oru lossiaias sügisel 1938.
Aleksander Raukas 1938. aasta sügisel lossiaias.
Auvahtkond Oru lossi ees.
Konstantin Päts jalutuskäigul pojapojaga.
Oru lossis kahekesi raamatuga. Presidendi puhkehetk lossiterrassil.
Supelmaja Nõiametsa all.
Vaade merelt. Kõrgel kaldal paistab Oru kodumajanduskooli torn.
Nõiametsa paviljonist ida poole rajati 1936-37 Euroopa suurim kiviktaimla. Erinevatel andmetel oli kiviktaimla suurus 2-5 ha ja seal kasvas 100 erinevat eesti paepinnasel levinud taime. Konstantin Päts oli suur botaanikahuviline ja teadis kõikide taimede ladinakeelseid nimetusi.


Mõnus puhkekoht Pühajõe ääres.
 1937.a. rajati Orule eksperimentaaltammik. Seda tööd juhtis metsainspektor Aleksander Raukas, Helga Nõu isa.

Eksperimentaaltammik Oru pargi idaküljel.



Fotod peale 1940 

Sadama kapteni maja varemed Pühajõe suudmes.
Foto G. Vilbaste 1942.
Loss peale põlengut 1941. aastal.























Lossi süütasid Stalini käsul 13. augustil 1941.a. taganevad hävituspataljonlased.
Lossiaed sõja ajal. Foto G. Vilbaste 19.08.1942.
Enne Orult lahkumist, tõenäoliselt 18. septembril 1944.a., lasi SS erikomando lossi keldris oleva laskemoona õhku.
Selle tagajärjel hävisid ka põlengust allesjäänud varemed.
1962. aastal jõudsid Oru pargi karud taas koju tagasi.
Oru lossiaia väravad 1965. aastal.

Fotod Oru lossi interjöörist läbi aegade










Presidendi kabinet.

Kodutütarde kingitud vaip lossi fuajees.
Vanas talustiilis keldrituba.






3 comments:

  1. Fotol nr 44 on Villa Capriccio Narva Jõesuus.

    ReplyDelete
  2. Fotol nr 109 pole Oru lossi varemed trepiga

    ReplyDelete
  3. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete